Metallmaterjalide omadused jagunevad üldiselt kahte kategooriasse: protsessi jõudlus ja kasutusomadused. Niinimetatud protsessi jõudlus viitab metallmaterjalide toimimisele kindlaksmääratud külma- ja kuumatöötluse tingimustes mehaaniliste osade tootmisprotsessi ajal. Metallmaterjalide protsessi jõudluse kvaliteet määrab selle kohanemisvõime tootmisprotsessi käigus töötlemiseks ja vormimiseks. Erinevatest töötlemistingimustest tingituna on erinevad ka nõutavad protsessiomadused, nagu valamistõhusus, keevitatavus, sepistavus, kuumtöötlemise jõudlus, lõiketöötlemisvõime jne. Nn jõudlus viitab metallmaterjalide toimivusele kasutustingimustes. mehaanilised osad, mis hõlmavad mehaanilisi omadusi, füüsikalisi omadusi, keemilisi omadusi jne. Metallmaterjalide jõudlus määrab selle kasutusala ja kasutusea.
Masinatööstuses kasutatakse üldisi mehaanilisi osi normaalsel temperatuuril, normaalrõhul ja mitte-tugevalt söövitavas keskkonnas ning kasutamise ajal kannab iga mehaaniline osa erinevat koormust. Metallmaterjalide võimet taluda kahjustusi koormuse all nimetatakse mehaanilisteks omadusteks (või mehaanilisteks omadusteks). Metallmaterjalide mehaanilised omadused on osade projekteerimise ja materjalivaliku põhialuseks. Olenevalt rakendatava koormuse iseloomust (nagu pinge, surve, väänemine, löök, tsükliline koormus jne) on ka metallmaterjalide mehaanilised omadused erinevad. Tavaliselt kasutatavad mehaanilised omadused on järgmised: tugevus, plastilisus, kõvadus, sitkus, mitmekordne löögikindlus ja väsimuspiir. Iga mehaanilist omadust käsitletakse allpool eraldi.
1. Tugevus
Tugevus viitab metallmaterjali võimele seista vastu kahjustustele (liigne plastiline deformatsioon või purunemine) staatilise koormuse korral. Kuna koormus toimib tõmbe-, surve-, painde-, nihkejõu jne kujul, jaguneb tugevus ka tõmbetugevuseks, survetugevuseks, paindetugevuseks, nihketugevuseks jne. Erinevate tugevuste vahel on sageli teatud seos. Kasutamisel kasutatakse tõmbetugevust üldiselt kõige põhilisema tugevusindeksina.
2. Plastilisus
Plastilisus viitab metallmaterjali võimele tekitada plastilist deformatsiooni (püsivat deformatsiooni) ilma koormuse all purunemata.
3.Kõvadus
Kõvadus näitab, kui kõva või pehme metallmaterjal on. Praegu on tootmises kõige sagedamini kasutatav kõvaduse mõõtmise meetod süvendamise kõvaduse meetod, mille puhul kasutatakse teatud geomeetrilise kujuga taanet, mis surutakse teatud koormusel katsetatava metallmaterjali pinnale ja mõõdetakse kõvaduse väärtust. taande astme alusel.
Tavaliselt kasutatavad meetodid hõlmavad Brinelli kõvadust (HB), Rockwelli kõvadust (HRA, HRB, HRC) ja Vickersi kõvadust (HV).
4. Väsimus
Eelnevalt käsitletud tugevus, plastilisus ja kõvadus on kõik metalli mehaanilised näitajad staatilise koormuse all. Tegelikult töötavad paljud masinaosad tsüklilise koormuse all ja sellistes tingimustes tekivad osad väsinud.
5. Löögitugevus
Masinaosale väga suurel kiirusel mõjuvat koormust nimetatakse löökkoormuseks ja metalli võimet löögikoormusel kahjustustele vastu seista nimetatakse löögikindluseks.
Postitusaeg: aprill-06-2024